Mida me loome

Hea on Eestis tagasi olla. Ikka kipub nii olema, et kui arvad, et mõnel kohal või inimesel ei ole sulle midagi enam anda ega õpetada, üllatab ta sind täiesti uuest kohast. Seekord siis Bali paradiisisaar ja tema vulkaan.

Ühel hommikul ärgates Bali kõrval asuva väikesaare rannabungalows,  avanes meie ees uskumatu vaatepilt. Paarikümne kilomeetri kaugusel paistis mäe tipust taeva poole tõusev vägev tuhapilv, mis ulatus tuhandete meetrite kõrgusele.

See oli üks võimsamaid looduse vaatepilte mida olen kunagi näinud. Istusin ja vahtisin suu ammuli. Kuid seal seda vaatepilti nautides ja samal ajal kuuldes kõrvalseisvate vestlusi,  mõistsin , et tegelikult on sellel kaunil hetkel ka negatiivsed tagajärjed paljude inimeste jaoks. Avades rahvusvahelised uudisteportaalid, sain sellele ka kohe kinnitust. Kuna tuul oli hommikul pööranud, siis puhus ta kogu vulkaanituha  ja veeauru täpselt Bali suurima rahvusvahelise lennuvälja peale, mis tähendas lennujaama sulgemist teadmata ajaks. Meie enda äralennuni oli jäänud viis päeva.

Kuid tõelise imestuse osaliseks sain siis, kui hakkasin lugema ka kodumaiseid uudiseid. Tundus justkui kõik portaalid teeksid kogu endast oleneva, et külvata hirmu ja muret ka eestlaste peadesse seoses tuhandeid kilomeetreid eemal asuva vulkaaniga. Refereeriti välismaiseid artikleid pealkirjadega ,,Turistid põgenevad´´  ,,Inimesed on saarel lõksus´´  ,,Bali saar on täis paanikat´´. Nähes neid tekste, mõistsin, et kohe-kohe on oodata Eestis asuvatelt vanematelt ja sõpradelt esimesi teateid ning sõnumeid: Kas oleme elus ja kas meiega on kõik hästi?  Nii ka oli. Meil läks päris pikka aega et saaks maha rahustada sõbrad-tuttavad, et kõik on hästi ja et ka kõige hullema stsenaariumi puhul oleme kaitstud. Sealsamas sain lõplikku kinnituse sellele, kui palju meedia väänab reaalsust, et müüa oma artikleid ja uudiseid. Ma olen tegelikult päris tänulik selle eest. Alates sellest ajast lülitasin paar uudisteportaali oma päevarutiinist välja ja olen võitnud aega juurde oma tegemistesse.

Kõige hullem mis seal juhtus, oli see, et paljud inimesed lihtsalt ei pääsenud õigel ajal saarelt ära. Kojusõit lükkus paar päeva edasi. Mõndadel ka puhkusele tulemine. Kellel väga oli vaja minna või tulla, sai selleks siiski kasutada naabersaari. Aga, kui hea näide milline võim on loodusel. Tuul pöördus ja 50 000 inimesel oli hetkega elu segamini. Kui väike muutus looduses ja milline mõju meile. Kuid mõtelge kui looduses tulevad suuremad muutused…

Kuid nende negatiivsete uudiste mõju on palju suurem kui lihtsalt inimeste lugema saamine. Selline negatiivsete uudiste pidev tootmine mõjutab lõpuks ka kogu ühiskonda, kuna paljude inimeste piibliks ongi just need samad portaalid ja lehed. Paljud ei mõtle sellele, mis on selle uudise või loo taga, mis just kuskile üles riputati või millest lugu tehti. Aga tasuks vahest.

Sama kehtib ka muidu elus. Ole tähelepanelik, keda sa kuulad. Kust pärineb tema informatsioon. Kas ta räägib kuskilt küla pealt või veebist loetud infot sulle, või räägib ta enda kogemust. Kas ta ise ka elab seda tarkust mida ta sulle räägib. Ära usu inimesi kes alustavad lauset: olen kuulnud, või olen lugenud. Kuula neid, kes ütlevad et olen kogenud.

Keskenduge heale ja positiivsele mis meil on. See loob juurde ka head ja positiivset. Kui keskendutakse sellele mis on halvasti, see loob juurde ka halba. Nii et need inimesed kes koguaeg vinguvad millegi pärast, tegelikult loovad nad pidevalt juurde seda, mille pärast nad vinguvad. Ja nii ei pääsegi nad oma jamadest kunagi.

Nii et iga inimene on siin Eestis vastutav ühiskonna eest. Mõtle mida sa räägid, kirjutad või milliseid mõtteid edasi annad. Sa lood pidevalt midagi, mis mõjutab teisi inimesi ja seda ühiskonda, kuhu sinu lapsed kasvavad. Millist maailma sa tahad neile?

 

Ilmus algselt parimaeg.ee pereblogis.